Viivi Luik

Viivi Luik on eesti luuletaja, proosakirjanik ja esseist, kelle looming on jätnud sügava jälje Eesti kirjandusmaastikule. Viivi Luik alustas oma kirjanikukarjääri 1965. aastal, kui ilmus tema esimene luulekogu „Pilvede püha“. Sellest ajast alates on avaldanud Viivi Luik luuletusi, mis on lugejaid köitnud oma erilise poeesiaga, mis sageli iseloomustab maailma tajumist ja tunnete peegeldamist läbi looduse, selle müstilise ilu, selguse ja kõikehõlmava hapruse. Viivi Luik on tuntud ka oma romaanide poolest. Tema romaane „Seitsmes rahukevad“ ja „Ajaloo ilu“ on saatnud suur edu nii kodu- kui ka välismaal. Mõlemad teosed on tõlgitud mitmetesse keeltesse ja saanud palju positiivset vastukaja. Kolmas autobiograafiline reisiromaan „Varjuteater“ ilmus 2010. aastal ning on järjekordne tõestus Viivi Luige kirjanduslikust meisterlikkusest ja sügavast ajatajust.

Viivi Luige loomingus peegelduvad tihti ajaloolised ja sotsiaalsed teemad, mida ta käsitleb nii poeetilise tundlikkuse kui kriitilise lähenemisega. Tema raamatute ajatu iseloomu tõttu inspireerivad need nii praeguseid kui tulevasi põlvkondi ja pakuvad kõneainet sügavamateks vestlusteks. Viivi Luik on pälvinud mitmeid mainekaid kirjanduspreemiaid, mis on ta tugevalt kirjanduskaardile kinnitanud. Rahva Raamatust leiad kõik populaarsed Viivi Luige raamatud nagu „Kuldne kroon“, „Varjuteater“ ja paljud teised.