Kui kivid olid veel pehmed

Kui kivid olid veel pehmed, 
hakkas rahvas jutustama lugusid. 
Mina rääkisin. Istusin kivil 
ja kõnelesin, kivi jättis meelde 
minu sõnad, kivi jättis kõrva 
minu hääle, kivi jättis alles 
minu istumise, kannikate 
kaunimad kausid, kivi jättis kohale 
mu olemise. 
Kivi jättis kivi juurde minu jutu.